1989. aastal sündis Rootsis idee, mis muutis väikemetsaomanike võimalusi oma puitu väärindada. Ühest kodus valmistatud saeraamist kasvas välja rahvusvaheline pereettevõte, mille seadmeid kasutatakse tänaseks üle maailma. Logosoli lugu räägib leidlikkusest, põlvkondade järjepidevusest ja soovist anda puidule suurem väärtus.

1. Kõik sai alguse ühest ideest
Logosoli lugu saab alguse väikesest Hundsjö külast Põhja-Rootsis, kus kasvas üles ettevõtte asutaja Bengt-Olov Byström.
Tema perekond tegeles põllumajanduse ja puidutööga ning neile kuulus ka mets. Igapäevaelu juurde kuulus oskus olemasolevaid ressursse mõistlikult kasutada: puidust valmistati tööriistu ja tarbeesemeid, palgid viidi kohalikku saeveskisse ning ülejäägid kasutati kütteks.
Sellises keskkonnas kasvanud Bengt-Olov mõistis juba noorena puidu väärtust. Ometi jäi teda hiljem vaevama küsimus: kuidas saaks metsaomanik oma palkidest ise vajalikku saematerjali valmistada, ilma et selleks tuleks rajada suur saeveski või viia palgid kaugemale töötlemisse?
1980. aastate keskel kuulis Bengt-Olov oma naabrilt Tord Gustavssonilt, et Ameerika Ühendriikides kasutatakse mootorsaage palkidest laudade ja plankude saagimiseks. Rootsis oli selline meetod tol ajal veel vähe tuntud.
Mõte pakkus huvi ning Bengt-Olov otsustas seda ise katsetada.
Esimese saeraami ehitas ta oma kodukandis puidust. See oli lihtne konstruktsioon, mille abil sai mootorsaagi mööda palki juhtida ja teha sirgeid lõikeid.
Katsetuste tulemused ületasid ootusi. Esimese saeraamiga valmistati lauad, mida kasutati perekonna järveäärse paadisilla ehitamiseks.
Nii sai alguse idee, millest kujunes hiljem Logosoli tegevuse keskne põhimõte – võimaldada metsaomanikul oma puitu ise saagida ja sellest vajalikku materjali valmistada.

Pärast esimesi edukaid katsetusi pöördus Bengt-Olov oma tuttava Hasse Friski poole, kes oli alumiiniumkonstruktsioonide spetsialist. Koos töötasid nad välja alumiiniumprofiilidest saeraami, mis oli puidust prototüübist kergem ja vastupidavam ning sobis paremini edasiseks tootearenduseks.
Sündinud oli Solo Saw ehk Solosågen – saeraam, millest sai alguse Logosol.
2. Saeraam, millesse esialgu ei usutud
1989. aastal jõudis Solo Saw esimest korda laiema avalikkuse ette Rootsis Jönköpingis toimunud SkogsElmia metsandusmessil.
Külastajate reaktsioonid olid vastuolulised.
Paljud ei uskunud, et mootorsaega on võimalik palgist korralikke laudu ja prusse saagida. Väikest alumiiniumkonstruktsiooniga saeraami peeti liiga lihtsaks, et see võiks tavapäraste saagimislahendustega võistelda.
Ent kui mootorsaag käivitati ja esimesed lõiked tehti, hakkasid inimesed kogunema.
Samal aastal toimunud Noliamessil müüdi juba 72 Solo Saw saeraami. Väikesele alustavale ettevõttele oli see märkimisväärne tulemus.
Bengt-Olov mõistis, et uudse seadme müümiseks ei piisa üksnes selle kirjeldamisest. Inimesed pidid oma silmaga nägema, kuidas saeraam töötab.
Nii sõitis Byströmi perekond mööda Rootsit, osales laatadel ja korraldas saagimisesitlusi. Bengt-Olov, tema abikaasa ja lapsed olid kõik ettevõtmisse kaasatud.

Esimesed müügiks mõeldud Solo Saw saeraamid valmistati perekonna kodus. Nõudlus kasvas aga sedavõrd kiiresti, et juba samal aastal asutati ettevõte ja renditi eraldi tööruumid.
Oluliseks osutus ka koostöö Saksamaa mootorsaetootja STIHLiga. Ettevõtte toonane juht Hans-Peter Stihl tundis Solo Saw vastu huvi ning aitas kaasa sobivate mootorsaagide ja saekettide kasutuselevõtule. STIHLi rahvusvaheline müügivõrk aitas Logosoli toodetel jõuda ka välisturgudele.
Väikesest Rootsi leiutisest oli saanud toode, mille vastu tunti huvi kaugemalgi kui selle sünnimaal.
3. Ühe pere ettevõttest maailma
Ettevõtte esimestel aastatel aitasid pereliikmed saeraame valmistada, klientidega suhelda ja messidel esitlusi korraldada. Ettevõtte kasvades muutusid ka nende ülesanded.
Bengt-Olovi lapsed Joakim, Mattias ja Katarina Byström on kõik olnud Logosoli arenguga seotud. Mattias on juhtinud ettevõtet, Katarina tegelenud turunduse ja rahvusvahelise tuntuse kasvatamisega ning Joakim panustanud selle varasemasse arengusse.
2021. aastaks töötasid Logosolis juba Byströmi perekonna kolme põlvkonna esindajad.

Rahvusvaheline laienemine sai suurema hoo sisse 1990. aastatel. Esimeste oluliste välisturgude hulka kuulusid Saksamaa ja Venemaa. 1999. aastal alustati tütarettevõtete loomist Ameerika Ühendriikides, Saksamaal ja Norras.
Hiljem laienes müügivõrk veel paljudesse riikidesse. Ettevõtte 30. aastapäevaks 2019. aastal olid Logosoli seadmed jõudnud klientideni enam kui sajas riigis.
Kasvamise juures säilis aga ettevõttele omane vahetu suhtlus klientidega.
1990. aastatel kasutas Logosol toodete tutvustamiseks üsna omapärast lahendust: huvilistele saadeti VHS-videokassette, milles näidati saeraamide kasutamist. Ainuüksi sellel kümnendil saadeti välja üle 50 000 sellise kasseti.
See oli oma aja võimalus pakkuda klientidele midagi, mida tänapäeval teevad veebivideod ja sotsiaalmeedia – näidata, kuidas seade tegelikult töötab ning milliseid võimalusi see kasutajale annab.
Ka ettevõtte nimi on seotud perekonna varasema ettevõtlusega. Enne saeraamide tootmist valmistati reklaamkingitustena päikesesirme, mis kinnitati prilliraamide külge. Nendele trükiti ettevõtete logosid. Sõnadest logo ja rootsikeelsest sõnast sol ehk päike sündis nimi Logosol.
Aastate jooksul muutusid tooted, turud ja tootmismahud, kuid Byströmi perekonna side ettevõttega jäi püsima.
4. Rootsi kvaliteet ja pidev areng
Logosoli areng on algusest peale olnud tihedalt seotud tootearendusega.
Esimene Solo Saw oli lihtne ja teisaldatav kettsaeraam, kuid klientide vajadused ajendasid otsima uusi tehnilisi lahendusi.
1993. aastal valmis Logosoli elektriline saeseade E5000, mis võimaldas saagimisel bensiinimootoriga mootorsae asemel kasutada elektrimootorit.
1994. aastal esitleti ettevõtte esimest höövelmasinat ning järgmisel aastal lisandus valikusse lintsaeseade. 2000. aastate alguses alustas Logosol oma lintsaeraamide arendamist.
Nii kasvas esialgsest kettsaeraamist välja mitmekesine puidutöötlemisseadmete valik.

Tänapäeval pakub Logosol nii kompaktseid kettsaeraame, suurema tootlikkusega lintsaeraame kui ka höövelmasinaid ja mitmesuguseid lisaseadmeid. Neid kasutatakse nii kodustes ehitusprojektides kui ka professionaalses puidutöötlemises.
Tootearenduses on olulisel kohal kasutusmugavus, täpsus ja seadmete vastupidavus. Samuti on ettevõte pööranud tähelepanu võimalusele saeraame vastavalt kasutaja vajadustele täiendada.
Rootsis arendatud ja valmistatud
Masinad ja lisaseadmed projekteeritakse Rootsis. Komponente hangitakse nii Rootsist kui ka teistest riikidest, kuid seadmete lõplik kokkupanek, kontrollimine ja pakendamine toimub Rootsis.

Selline töökorraldus võimaldab ettevõttel jälgida toodete kvaliteeti ning arendada seadmeid oma kogemuste ja klientidelt saadud tagasiside põhjal.
Uus tehas, tuttavad juured
Üks Logosoli viimaste aastate suuremaid investeeringuid oli uue tootmis- ja kontorihoone rajamine Rootsis Härnösandis.
2023. aasta lõpus alustati tootmise kolimist enam kui 6000 ruutmeetri suurusesse tehasehoonesse. Uued ruumid võimaldavad tootmist ja logistikat tõhusamalt korraldada ning annavad ettevõttele võimaluse edaspidi kasvada.

Uue tehase asukohal on aga eriline tähendus.
See asub vaid väikese vahemaa kaugusel majast, kus Byströmi perekond 1989. aastal Logosoli tegevust alustas.
Rohkem kui kolme aastakümnega on ettevõte kasvanud kodusest väiketootmisest rahvusvaheliseks saeraamide tootjaks, jäädes samal ajal seotuks oma Rootsi kodukohaga.
5. Traditsioonid, mis viivad tulevikku
Logosoli lintsaeraamide valikusse kuuluvad näiteks B1001, B751 PRO ja B751.

2026. aastal tutvustati Rootsis uusi alumiiniumkonstruktsiooniga lintsaeraame B701 ja B901 PRO. Need on näited sellest, kuidas Logosol jätkab uute lahenduste väljatöötamist, ühendades aastakümnete jooksul kogunenud kogemused tänapäevaste tootmismeetoditega.
B701 on kompaktsem ja kergemini teisaldatav lintsaeraam, B901 PRO aga mõeldud suuremate palkide töötlemiseks.
Uute mudelite tutvustamisel osales ka Anton Byström, kes kuulub ettevõtte asutanud perekonna kolmandasse põlvkonda.
2024. aasta lõpus tegevjuhiks asunud Robert Berglund on rääkinud soovist arendada Logosoli ettevõttena, mis ühendab kvaliteetsed seadmed, kasutajasõbralikud lahendused ja tugeva puidutööhuviliste kogukonna.
Selle mõtte keskmes on arusaam, et puidutöötlemine ei ole paljude inimeste jaoks üksnes töö või majanduslik tegevus. See võib olla ka hobi, loominguline väljund ja võimalus veeta aega koos pere või sõpradega.
Üks paadisild, mitu põlvkonda
Logosoli esimese saeraami katsetamisel valmistatud lauad leidsid kasutust Bengt-Olovi perekonna järveäärse paadisilla ehitamisel.
Kolmkümmend aastat hiljem vajas sild uusi laudu. Seekord võttis töö ette Bengt-Olovi väimees Robert Berglund, kes saagis vajaliku materjali ja osales koos Bengt-Oloviga silla uuendamisel. Robertist sai 2024. aasta lõpus Logosoli tegevjuht.

Puidul on väärtus. Ja õigete tööriistade abil saab sellest luua midagi, mis kestab üle põlvkondade.
Validate your login
Logi sisse
Create New Account