Arvuti tagant saeraami juurde: Ahto kogemus Logosol B701-ga

Selleks, et teha puutööd, ei pea olema õppinud tisler. Vaja on tahtmist ja häid tööriistu. Saeraam Logosol B701 aitab isegi elupõlisel IT-mehel mööbli valmis teha ja tasub suuremas majapidamises ka igal muul moel ära.

Ahto Kivi on töötanud 25 aastat IT-ettevõttes. „Kui hommikust õhtuni olla arvuti taga – kogu see digitaalne maailm ei ole normaalne, see lõpeb halvasti,” on ta veendunud. „Sellepärast kolisingi maale.”

See pole aga mingi tavaline maakoht, vaid Sikana häärber, konkursi „Eesti kauneim maakodu 2025” võitja. Seal elasid ka Ahto esivanemad. „Ja see maja oli ka arhitektuuriliselt või ehituslikult huvitav: kuidas seda krohviti, mismoodi oli tapeeti pandud, kõik need nikerdused ja võlvidega laed,” räägib Ahto. „See ei olnud päris tavaline talumaja, vaid oli erilisem.”

Ta jutustab, et teine oluline asi tuli välja alles siis, kui maja taastamise otsus oli juba tehtud. Häärberi ehitas omal ajal rahvusliku liikumise tegelane Jaan Tammann, kes oli Eesti Vabariigi ajal tuntud ehitusettevõtja. „Kui isa sellest teada sai, hakkas ta Tammanni lugu uurima. Juba see, et häärber on Tammanni ehitatud, on iseenesest väärtus.”

Praegu elab häärberis Ahto, ka isal on plaan sinna kolida. Ühes korteris pakutakse Airbnb kaudu majutust, kus peatuvad peamiselt Soomaad avastavad välisturistid. „Siiamaani kõigilt olnud maksimumhinnang,” ütleb Ahto. „Superteenuseid me ei paku ega suurelt ei turunda. Kes kuulutuse peale tulevad, need tulevad. Ei taha liiga palju pingutada, võib-olla ei tasu ära.”

Nii suures majapidamises on kogu aeg vaja midagi sättida ja ehitada. Kuigi peahoone on taastatud, on vaja kõrvalhooneid, mööblit ja sisustust. Kõike seda teeb Ahto ise. „See on hea vaheldus arvutitööle,” leiab ta. „Minu puutööhuvi sai alguse, kui hakkasime isaga 1984. aastal Tartumaal suvilat ehitama. Muidugi ehitasime väiksena onne ka.”

Puutööd õppinud ta ei ole, aga paljutki saab ära teha, kui on pealehakkamist ja tehnilist taipu. „Ega ma ei ole mingi tisler. Mööbel võib olla supervinge, aga võib olla ka lihtne – mina teen lihtsamat varianti.”

Puutööks on aga vaja ka materjali. „Kuna saematerjal on poes jube kallis, siis mõtlesin, et parem ostan saeraami,” selgitab Ahto. Talu juurde kuulub 45 hektarit metsa.

„Lihtsam on puitmaterjal ise teha kui minna seda ostma. Mul on siin kuivanud palke ja metsas terve hulk puitu. Kui ma saen oma metsa materjali, saan kokkuvõttes kuuri ehitamisega saeraami hinna juba tasa. Minu arust tasub Logosoli saeraam suhteliselt kiiresti ära, kui pead asju ise ehitama hakkama.”

Kõige parem on aga see, et kui tekib mõte, siis on kohe olemas tööriist, millega seda teostada. „Kui on vaja lauajuppi, siis panen saeraami käima ja saen selle valmis.”

Vaata videost, kuidas Ahto oma Logosol B701 saeraami kasutab.

Video ja fotokaadrid: Logosol Eesti. Vaata videot YouTube’is.

Ahto räägib, et kõige keerulisem saeraami kasutamise juures oli selle esialgne kokkupanek. „See aeg tuleb alguses sinna investeerida: paned vastavalt juhendile selle paika,” nendib Ahto. „Mul läks päris palju aega ka timmimisele, et saetera kaldenurk oleks õige ja et saelint saagides lainetama ei hakkaks.”

Saelint võib viltu vedama hakata ka siis, kui see on nüriks läinud. „Saelint otsib läbi puidu endale kõige lihtsama tee, kust minna.” Kohe ostes võttis Ahto viis saelinti varuks. „Nüriks läheb siis, kui palgis on metallitükid sees,” jagab ta kogemusi. „Ükskord lasin ka metallist tugijalga. Aga seni ei ole veel olnud vajadust teritada lasta.”

„Kui püüda ülitäpselt mingit paksust saagida või muud peent tööd teha, võib keeruliseks minna,” oletab Ahto. „Ma ei tea ka seda, kui keeruline oleks tegelikult näiteks kogu maja välisvoodri lauad saagida.” Seni on ta vajaliku materjali saeraamiga suuremate raskusteta valmis saaginud.

Parajasti on Ahtol käsil järjekordse majapidamises vajaliku asja meisterdamine. Eesmärk on teha metsakuivast palgist küttepuude alus.

„Niisugust kitsast palki on lihtne saagida, aga kui materjal on jäme ja kõvast puidust, siis on juba vaja oskusi,” kommenteerib ta. „Kuusest läheb nagu nuga läbi või, aga kui on kõva saarepuu, siis tuleb aeglasemalt lükata.”

Logosoli saeraamiga on kaasas ka veepaak saelindi jahutamiseks. Seda pole Ahto veel kasutanud, sest ta ei tee suuri koguseid korraga ning pole enda sõnul selleks vajadust tundnud.

Võimsamatel Logosoli saeraamidel on hüdraulilised palgitõstmissüsteemid, kuid Ahto veeretab materjali õigesse kohta oma jõu ja paari haaratsi abil.

Logosoli saeraamiga on Sikana häärberis saetud juba hulk materjali tagavaraks ning ka kuuri jaoks, kus seda hoitakse. Plaane on veel. „Võiks omale korraliku telekaaluse teha. Esialgu tegin mootorsaega jämedast palgist, see on meeletult raske. Sinna on nüüd lõhe sisse kuivanud. Teeksin tavalisema telekaaluse.”

Mööbli kõrval saab saeraamiga teha materjali ka väiksemateks esemeteks. Näiteks on häärberi ajalugu tutvustava ekspositsiooni pildiraamidki selle abil tehtud. Need on kuivanud lehtpuust ja hiljem linaõliga töödeldud. „Lõikelaua tegin ka,” ütleb Ahto.